a9.17 2Ki 4.42–44
c9.32 2Pit 1.16–18
d9.35 Isa 42.1; Luk 3.22
f9.54 2Ki 1.10, 12

Luke 9

AYesu esǝvat ahai pispisul san gail

(Mat 10.5–15; Mak 6.7–13)

1Nǝboŋ aYesu tokis b̃onb̃on hǝn ahai pispisul san tovi 12, ilav mai galito na-il-a-m̃o-an mai nǝdaŋan hǝn lǝb̃ehut natǝmat p̃isi mai hǝn lǝb̃igol alat lotomǝsah lǝb̃imaur. 2Ale esǝvat galito hǝn lǝb̃ikel ur natohan pipihabǝlan aGot mai hǝn lǝb̃igol nǝvanuan gail lǝb̃imaur. 3Ikel mai galit ke, “Samtipat natideh hǝn nǝyaran samito. Samtipat nǝhai tǝbatehw, nǝhad sǝsǝŋon, nǝvat o nǝhai susun gǝgel. 4Naim ideh mǝtb̃eb̃is lan, toh ei vǝbar nǝboŋ mǝtb̃eriŋ navile enan. 5Nǝvanuan gail lǝb̃emǝtahun gamito, nǝboŋ mǝtb̃eriŋ navile enan, dardar hǝn nǝmasiav dan nariemito hǝn b̃imasil ke aGot sahǝhaṽur hǝn galito.”

6Nǝboŋ tokǝmaienan tonoŋ lovivile, luyar husur navile ṽisusua. Len naut p̃isi lukel na-kel-uri-an tovoi ale lugol alat lotomǝsah lumaur.

AHerot salǝboii ke aYesu ase

(Mat 14.1–12; Mak 6.14–29)

7Len nǝboŋ enan aHerot Antipas, tovi vanuan totibau, esǝsǝloŋ hǝn natgalenan lotovisi. Edǝdarŋab̃u lan husur galevis luke aYesu tovi aJon tole mǝhat dan nǝmatan, 8galevis luke tovi aElijah tovisi, mai galevis am luke tovi ahai kelkel ur ta sutuai sua tomaur tǝtas. 9Be aHerot ike, “Nuta kotov nǝkadun aJon tia. Imaienan, ase ganan notosǝsǝloŋ hǝn natgalenan husuri?” Ale aHerot idoŋ nap̃isal hǝn b̃ebubur mai aYesu.

AYesu evǝŋan naulum̃an tovi 5000

(Mat 14.13–21; Mak 6.30–44; Jon 6.1–14)

10Nǝboŋ ahai pispisul gail lototǝlmam, lukel mai aYesu nǝsa lotogole. Beti esǝhar galit vi lan nab̃iltivile Petsaita hǝn lǝb̃itoh ei sǝb̃olito, 11avil nǝboŋ naluṽoh lotosǝsǝloŋ lǝboii, lohusuri. AYesu ikel nahǝhaṽuran san mai galito, isor mai galit husur natohan pipihabǝlan aGot, ale igol alat lotomǝsah lumaur.

12Ut mǝdau, namityal pǝpadaŋ hǝn b̃imasur, ahai pispisul lotovi 12 logǝm hǝni, luke, “Gesǝvat naluṽoh vi tut vi lan navile mai naut gail lotodar vis naut egai hǝn lǝb̃isab̃ nǝhanian mai naut nǝpatan, husur naut egai eb̃ǝb̃esw, ipat a tut.” 13Ikel mai galit ke, “Gamit mitilav nǝhanian ideh mai galito!” Lusor vari ke, “Namtukad natuhbǝta erim mai naieh eru ŋai, Golǝŋon ke namtivan hǝn namtb̃eṽur nǝhanian m̃os naluṽoh p̃isi a.” 14(Husur ke ikad naulum̃an tovi 5000 ei.) Avil ikel mai ahai susur san gail ke, “Mitigol ke lebǝtah hǝn b̃ikad naulum̃an len natuhluṽoh ṽisusua b̃evi 50.” 15Ale ahai susur gail lugole, galit p̃isi lobǝtah. 16AYesu ilav nabǝta erim mai naieh eru, ekǝta vi lan nǝmav hǝn b̃ike sipa, ale eb̃ur kotov gail. Beti ilav nahudhut gail mai ahai susur gail hǝn lǝb̃epǝpehuni mai nǝvanuan gail. 17Nǝboŋ galit p̃isi lotohan vǝhanukub tonoŋ, ahai susur gail losǝŋon nǝhad tovi 12 hǝn nasughanian lǝsǝhani. a

APita ike aYesu evi aKristo, aGot totabtabuh lan

(Mat 16.13–19; Mak 8.27–29)

18Len nǝboŋ sua, nǝboŋ aYesu mai ahai susur san gail lototoh sǝb̃olito, aYesu isor tuṽ. Nǝboŋ tosor tuṽ tonoŋ eus galit ke, “Naluṽoh gail, lukel ke ginau ase?”

19Lusor vari ke, “Galevis luke aJon Baptais, galevis am luke aElijah, galevis tǝtas am luke ahai kelkel ur ta sutuai sua tomaur tǝtas.”

20Ale eus ke, “Be gamito, mǝtukel ke ginau ase?” APita isor vari ke, “AKristo siGot, gai totabtabuh len gaiug.”

AYesu epǝhav utaut hǝn nǝmatan san

(Mat 16.20–28; Mak 8.30–9.1)

21Ikai tas galito ke salikel mai avan ideh nǝsa aPita tomadhakele, 22ike, “ANatun Nǝvanuan timaslǝŋon tisa vǝsa, alat lotoil a m̃o hǝn nǝvanuan gail, ab̃iltihai tutumav gail mai ahai p̃usan gail hǝn nalo, limasmǝtahuni, mai gai timasmat, ale len nǝboŋ b̃itor dereh timakuv dan nǝmatan.”

23Beti ikel mai galit p̃isi ke, “Avan ideh b̃elǝŋon ke b̃evi ahai susur sagw, satigol nǝsa b̃elǝŋoni be len nǝboŋ p̃isi timasputsan nǝhai balbal san, vusi ale husur ginau. 24Bathut avan ideh toke b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig
9.24 Len naut egai nǝboŋ aYesu toke avan ideh toke b̃etǝgau gat nǝmauran san, dereh timasig namilen ke avan ideh toke b̃etǝgau gat nǝmauran san len navile a pan, dereh nǝmauran vi sutuai timasig.
be avan ideh nǝmauran san b̃imasig m̃os ginau, dereh aGot tigol timaur vi sutuai.
25Avan ideh totǝgau gat natit p̃isi len navile a pan be nǝlon imasig o nǝmauran san vi sutuai eb̃uer, gai ikad nǝsa? Esǝhor nǝsa lan? 26Avan ideh b̃emǝmau hǝn ginau mai nasoruan sagw, atenan, aNatun Nǝvanuan temǝmau hǝni balai nǝboŋ b̃egǝm len nǝyalyalan san mai nǝyalyalan seTǝman mai aŋel san gail. 27Nokitin, galevis lotoil gegai, asike lumat vǝbar lǝb̃eris natohan pipihabǝlan aGot.”

Namǝnas kitin siYesu

(Mat 17.1–8; Mak 9.2–8)

28Nǝmariboŋ tomǝlevtor husur aYesu tokǝmaienan, esǝhar aPita, aJon mai aJemes, ale lovi mǝhat len naṽehuh hǝn b̃isor mai aGot. 29Nǝboŋ tosorsor mai aGot, nǝhon egǝm tile mai nahurabat san egǝm pǝhapǝhw buni hun nǝkabil. 30Vǝha-sua ŋai naulum̃an eru, aMoses mai aElijah arovisi 31len namǝnas nǝmav, aruhol mai aYesu. Lusor husur nǝsa aYesu b̃igole b̃isarpoh len naut a Jerusalem a tahw hǝn b̃eriŋ navile a pan. 32APita galito lupatmari. Nǝboŋ lotolele, lokǝta ris namǝnas san mai naulum̃an eru artoil maii. c 33Nǝboŋ artosudǝlam̃ aYesu, aPita isor mai aYesu ke, “Masta, ivoi hǝn dattotoh gegai. Namteum hǝn nǝpasvalǝval titor: tesua esam̃, tesua siMoses mai tesua siElijah.” (APita salǝboi nǝsa tokele.)

34Nǝboŋ tosor sal, nǝmavukasw egǝm kabut gol galito, ale nǝboŋ lotob̃is len nǝmavukasw, aPita galit lomǝtahw. 35Nadoldol isor len nǝmavukasw ke, “Ategai evi aNatugw nototabtabuh lan; gai, mǝtesǝsǝloŋ husuri!” d

36Nǝboŋ nadoldol tosor tonoŋ, lusab̃i ke aYesu sǝb̃on ŋai itoh. Naut ido hǝn gǝlaru. Len nǝboŋ galenan lǝsasor husur nǝsa lotorisi mai avan ideh.

AYesu igol natǝtai imaur

(Mat 17.14–18; Mak 9.14–27)

37Pelan han, nǝboŋ lotomariŋ dan naṽehuh, nab̃iltiluṽoh lobubur mai aYesu. 38Naulum̃an sua len galit ikai ke, “Hai p̃usan, noŋir gaiug ke geris anatugw ulum̃an husur nukad esua ŋai. 39Nanunun sua itahtah gati, vǝha-sua ŋai igol ke ikai habat. Igol evinvinu, iteh taltaloŋ ŋa nabusun iyau, sǝvanvan dani be nǝboŋ tomakuv igol ke niben imap̃ulp̃ul habat. 40Noŋir ahai susur sam̃ gail hǝn lǝb̃ehuti be lodǝdasi.” 41AYesu ike, “Gamit mǝtsǝkad nadǝlomian, nǝmauran samit naur ta damǝŋai ikab̃kab̃ur masuṽ. Nitoh mai gamit tebǝlav mabe? Mǝtupar dǝlomian van van van nupetǝmas hǝni. Sǝhar anatum̃ gǝmai.”

42Nǝboŋ natǝtai togǝm sal, natǝmat ibar hǝni len tan gol ke italtaloŋ. Be aYesu esivoh len nanunun tosa ke tevi tut, beti igol natǝtai imaur, ale eviol tǝlmam hǝni mai atǝman. 43Galit p̃isi lup̃aŋ len nǝyalyalan, nǝdaŋan siGot.

AYesu isor husur nǝmatan san tǝtas

(Mat 17.22–23; Mak 9.30–32)

Nǝboŋ galit p̃isi lotop̃aŋ, lotosor husur natit p̃isi togole, aYesu ikel mai ahai susur san gail ke,
44“Mǝtesǝsǝloŋ vahvahur nasoruan galegai: Avan sua dereh teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.”
9.44 Len nasoruan ta Kris naut egai namilen hum ma tovi: Dereh aGot teriŋ aNatun Nǝvanuan len navǝlan nǝvanuan gail.
45Avil lotǝtan hǝn nǝsa tokele, namilen esusuah hǝn ke lodǝdas lǝb̃elǝboii ale lomǝtahw, lomǝtahun lǝb̃eusi hǝni.

Ase iyalyal am?

(Mat 18.1–5; Mak 9.33–40)

46Ahai susur gail m̃au lotub̃at ṽitṽituh sil ke galit ta be iyalyal sǝhor galito. 47AYesu elǝboi nǝnauan salito ale esǝhar natuhtǝtai, igol eil tǝban. 48Ale ikel mai galito ke, “Avan ideh tohǝhaṽur hǝn natuhtǝtai sum̃an egai b̃itah maii len nahǝsagw, gai ehǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii. Ale avan ideh tohǝhaṽur hǝn ginau nǝb̃itah maii, gai ehǝhaṽur hǝn atenan tosǝvat ginau. Husur ideh len gamito toriŋ gai a pan, gai m̃au etibau len nabunusian siGot.” 49AJon isor vari ke, “Masta, namtoris avan sua tohut nanunun nǝmargobut gail len nahǝsam̃, ale namtuke satigole husur savi ginamit ideh.” 50AYesu ike, “Samtikai tasi husur avan ideh samǝtahun gamito, gai evi tarhǝt samito.”

Len navile sua a Samaria lomǝtahun aYesu

51Nǝboŋ hǝn na-vi-mǝhat-an siYesu egǝm pǝpadaŋ ŋa len nǝboŋ enan ipair hǝn nǝhon vi Jerusalem. 52Ale esǝvat ahai pispisul galevis luvan a m̃o. Len nǝyaran salito lob̃is len navile sua a Samaria hǝn lǝb̃eutaut viri; 53be alat navile enan lomǝtahuni husur evi Jerusalem. 54Nǝboŋ ahai susur san gǝlaru, aJemes mai aJon artoris nǝsa tovisi, aruke, “Nasub̃, guke namtekis nǝhab len nǝmav hǝn b̃ihan bun galito?” f

55Be aYesu ipair, isor idaŋ, esivoh len gǝlaru ke arsanor, 56ale lovi lan navile togon.

Nǝvanuan toke tehusur aYesu timabe?

(Mat 8.19–22)

57Nǝboŋ lotoyar husur nap̃isal, avan sua ikel maii ke, “Dereh nehusur gaiug naut p̃isi gǝb̃evi lan.” 58Ale aYesu ikel maii ke, “Nafoks gail lukad nab̃ur patǝpat len tan, mai nǝman namǝsav gail lukad nǝhai ŋodŋod, be aNatun Nǝvanuan sǝkad naut ideh hǝn b̃ipat turuŋ lan, hǝn b̃iŋavŋav.” 59Ale ikel mai nǝvanuan tile ke, “Gehusur ginau!” Avil ike, “Nasub̃, gidam̃ hǝn ginau nia tavun atǝmagw bai.” 60Ris aYesu tosor vari ke, “Geriŋ alat lotomat litavun nǝvanuan salit gail lotomat, avil gaiug, gia kel ur natohan pipihabǝlan aGot.” 61Nǝvanuan tile am ike, “Dereh nehusur gaiug, Nasub̃, be gidam̃ hǝn ginau nivahim hǝn nǝb̃esudǝlam̃ nǝbathudud sagw bai.” 62AYesu isor vari ke, “Avan ideh totǝgau gat nǝhai tivtivtan
9.62 Nǝhai tivtivtan silat a Jutea ikad nametǝlai tokan a pan. Nab̃uluk o natoŋki elivi mai nǝvanuan etǝgau gat nǝhai a tahw hǝn b̃iwol hǝni nǝboŋ totiv nǝtan.
be tokǝtkǝta tǝlmam, gai sanor kasi hǝn natohan pipihabǝlan aGot.”

Copyright information for MASKELYNES